Kuidas infotehnoloogia ja osalusteater kokku said
6.–7. mail hinnati Prahas Euroopa elukestva õppe projekte. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas pälvis kuldauhinna osalusteatri erinevaid rakendusi tutvustav projekt „Act and Change!”. Seitsme Euroopa ülikooli hulgas osales projektis ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakond. 
Loe edasi. Lisatud november 2009 UUS!

Tööks õppimine virtuaalreaalsuses
Sisekaitseakadeemias rakendatav kompetentsuspõhine õpisüsteem peab tagama selle, et meie lõpetajad saaksid töösituatsioonis tulemuslikult hakkama.
Loe edasi. Lisatud november 2009 UUS!

E-õpe võimaldab õppijate erinevate vajadustega arvestada
Minu jaoks on e-õpe arvuti vahendusel toimuv iseseisvat õppimist toetav õpe, mis arvestab erinevate õppijatega.
Tallinna Tehnikaülikooli lektorit Tea Hunti intervjueeris Marge Kusmin
Loe edasi. Lisatud november 2009 UUS!

Head vibukütti ei tunta mitte noolte, vaid sihtmärgi järgi
Ma arvan, et „vibu” on eestlasele omane töökus ja talupojamõistus, s.t terve mõistus ning teadmine, mida sa teha tahad. Ma hakkasin sellele mõtlema kümme-viisteist aastat tagasi. Kui tahad asju paremaks teha, siis see „vibu” tuleb iseenesest.
Karin Liikane Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Tallinnas tegi intervjuu Sampo Panga personaliarenduse osakonna juhi Külli Meieriga.
Loe edasi. Lisatud september 2009

Kui on huvi, siis on ka aega
Mõni aeg tagasi jõudis meieni uudis, et taas toimunud e-kursuste kvaliteedi hindamise käigus tunnistati 18 e-kursust kvaliteedimärgi vääriliseks. Kõigi kvaliteedimärgi saanud kursuste seast (18 praegusest voorust ja 16 eelmisest voorust) valiti välja see kõige parem.
Loomulikult huvitab lugejaid, kuidas valmis parim e-kursus, sellepärast tegime intervjuu e-kursuse autori Diva Eensooga, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse teaduriga. Intervjueeris Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog.
Loe edasi. Lisatud mai 2009

Kui tahad teada, kuhu tee viib, siis küsi neilt, kes vastu tulevad: intervjuu eduka Tallinna Ülikooli täienduskoolitusjuhi Kadri Kiigemaga
Karin Liikane Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Tallinnas
E-õppe uudiskirja eelmisest numbrist leidsin enda jaoks olulised märksõnad: „majanduslangus” ja „vajadus õppida „kommertskursuste loojatelt””. E-õppe täienduskoolituskursuste looja, õppejõu ja korraldajana väidan, et iga kursus tähendab tegelikult palju enamat kui lihtsalt õppimine ja õpetamine. Kursus on mudel, mida peab ka juhtima. Kuidas muutunud majandusoludes edukas olla, küsin minu jaoks edukalt juhilt Kadri Kiigemalt, teekaaslaselt Tallinna Ülikoolist. Uurin, milline on tema arusaam juhi edukusteguritest ja talle olulised juhtimisideed.
Loe edasi. Lisatud mai 2009

Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt õppides?
Marge Mahla on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava koordinaator ja õppejõud. Intervjueeris haridustehnoloog Anne Rosenberg.
Marge Mahla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool? Olen selle kõrgkooli vilistlane. Lõpetasin esimese lennu, kes said rakenduskõrghariduse tasemel ämmaemanda ja üldõe kutse. Juba viimasel kursusel olin üsna veendunud, et tahan kunagi tagasi tulla, siis juba õpetama. 2004. aastal õnnestus konkurss õnnelikult läbida ja alustada tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõuna.
Loe edasi. Lisatud märts 2009

Alati avatud uuele
Intervjuu Tallinna Majanduskooli haridustehnoloogi ja infotöötluse osakonna juhataja Heikki Eljasega tegi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.
Heikki Eljas on haridustehnoloog selle kõige paremas tähenduses – tehniliselt pädev, pedagoogiliselt kogenud, abivalmis, hea suhtleja, tulvil häid ideid ja suurepäraseid lahendusi ning alati avatud uuele. Et saada edukaks haridustehnoloogiks, on eelkõige vaja armastada oma tööd. Igaüks kujuneb oma ala professionaaliks erinevat teed mööda. Kuidas on see tee kulgenud Heikkil?
Loe edasi. Lisatud märts 2009

Kuidas e-õppes kvantiteetselt naeratada?
“Sa oled ilus, tark ja hea, mu oma õpetaja... sest sinu naeratust on mulle väga vaja.” Neid laulusõnu mäletame juba lapsepõlvest. Kui aga jõuame “elukestvasse perioodi” ja selle kaudu e-õppeni, on küll õpetaja endiselt tark, aga kas ka piisavalt “oma”? Me ju ei “näe” teda! Aga tema naeratust on (ikka veel!) väga vaja...
Karin Liikane Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht
Loe edasi. Lisatud november 2008

Rahvusvahelised magistriõppekavad TLÜs - traditsiooniliselt e-õppe toel
Tallinna Ülikoolis kasutatakse aktiivselt e-õppe võimalusi mitmete rahvusvaheliste ühismagistriõppekavade läbiviimiseks. Võiks isegi öelda, et ilma e-õppe rakendusteta ei saakski neid magistriõppekavasid ülikoolide koostööna korraldada. Ühismagistriõppekava lühendiga DILL on valminud koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli Kolledži ja Parma Ülikooliga.
Saamaks ülevaadet nimetatud magistriprogrammist, tegid haridustehnoloogid Krista Eskla ja Egle Krull intervjuu DILLi magistriprogrammi koordinaatori Sirje Virkusega.
Loe edasi. Lisatud november 2008

Keerulised keemiaülesanded veebipõhises keskkonnas Olunet
Tartu Ülikooli Teaduskooli veebipõhise kursuse “Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II” sihtgrupiks on gümnaasiumiõpilased, kellel on huvi keerulisemate keemiaülesannete vastu ja kes soovivad edukalt esineda keemiaolümpiaadidel.
Ly Sõõrd Tartu Ülikooli Teaduskooli haridustehnoloog
Vladislav Ivaništšev Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant
Loe edasi. Lisatud november 2008

Ingrid, kes eelistab sissekutseid
Edulugude rubriigis tutvustame seekord noort andekat inimest, kelle tegemisi ja toimetamisi e-õppe ja haridustehnoloogia maastikul on üha rohkem kuulda ja näha.
Ingrid Maadveret Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuhti, intervjueeris Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.
Loe edasi. Lisatud oktoober 2008

Virtuaalne jalutuskäik Budapesti ja Tartu tänavail ehk videokonverentsi pakutavad võimalused keeleõppes
Reet Klettenberg ja Viktória Tóth Tartu Ülikool
Eelmise õppeaasta mais toimus Budapesti Loránd Eötvösi nimelise Teadusülikooli eesti eriala tudengite ja Tartu Ülikooli soome-ugri õppetooli ungari eriala tudengite osavõtul üliõpilaste videokonverents.
Loe edasi. Lisatud oktoober 2008

Intervjuu Viktória Tóth`iga, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erakorralise ungari keele lektoriga, tegi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir
E-õpe on minu arvates suurepärane kaasaegne võimalus kõigile iseseisvaks õppimiseks Interneti vahendusel. E-õppe keskkondi kasutades ei kao suhe õpetaja ja õpilase vahel, aga see muutub..
Loe edasi. Lisatud aprill 2008

Ajaveebid õppetöös
Ingrid Maadvere Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuht
Ajaveebid ehk blogid on Eesti üldhariduskoolis populaarsed ja päevast päeva tekib juurde aina uusi lahendusi, kuidas neid õppetöösse integreerida. Tavalisest veebipäevikust, kuhu üks inimene oma mõtteid kirja paneb, on saanud midagi enamat.
Loe edasi. Lisatud aprill 2008

E-õpe Narva Kutseõppekeskuses
Anna Vorobjova kirjutab e-õppest Narva Kutseõppekeskuses, kus sellega alustati 2006. aastal ja praeguseks tegeleb e-õppega aktiivselt üle 30 õpetaja.
Loe edasi. Lisatud november 2007

E-õpe ja autorikaitse
Kadri Sildvee Tallinna Tehnikaülikoolist kirjutab eelmise aasta sügise kokkupuutest autorikaitse problemaatikaga.
Loe edasi. Lisatud november 2007

Personaalne õpikeskkond õppuri pilgu läbi
Kairit Tammets kirjutab, et õpikeskkonnad on olnud institutsioonide poolt pakutud suletud süsteemid, kuhu on jäänud kursusel tehtud kodutööd ja nii mõnedki põnevad vestlused foorumis, samuti õppejõu poolt antud materjalid.
Loe edasi. Lisatud november 2007

Nii sündis veebipõhine kursus „Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks“
Katrin Saks on veendunud elukestev õppija ja ise e-õpet õpilasena korduvalt kogenud, sellest sündis mõte jätkata õpetajatööd elektroonselt. Nüüdseks on neljakuuline kursus toimunud 4 korda, selle on läbinud 73 õpilast.
Loe edasi. Lisatud september 2007

Haridustehnoloogide „salarelvad“ paljastatud!
Just Tartus Lossi tänaval asub Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus, kust on võimalik leida seitsmest ülikoolis töötavast haridustehnoloogist kohe korraga kolm.
Loe edasi. Lisatud september 2007 

Simulatsioonõpest Tartu Lennukolledžis
Tartu Lennukolledžis on lisaks e-õppe keskkonnale, e-kursuste loomisele ja veebipõhiste interaktiivsete õppematerjalide valmistamisele, pilootide ja lennujuhtide väljaõpetamisel kasutusel moodsad simulaatorid ning õhusõiduki hooldusel mahukas tarkvaraprogramm.
Loe edasi. Lisatud september 2007

E-õpe läbi teadmusjuhtimise prisma
Küsimusi esitas Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula ja küsimustele vastas Tiit Elenurm. Tiit Elenurm on Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja ja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse koolitaja.
..Mis on e-kursuse retsept, et see hästi õnnestuks? Loo virtuaalne õppiv kogukond, mille liikmeid rõõmustab võimalus üksteisega teadmisi jagada.
Loe edasi. Lisatud märts 2007

E-õpe - mis, miks, kuidas?
Marko Rillo Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise, projektijuhtimise ja strateegilise juhtimise õppejõud.
Tõenäoliselt on olemas kusagil väga hea definitsioon e-õppe kohta, seetõttu loodan, et ma ei pahanda selle definitsiooni autoreid, kui püüan kirjeldada oma lihtsustatud arusaama e-õppes.
Loe edasi. Lisatud märts 2007

E-õpe - õppimisvorm, mis on sõltumatu ruumist ja ajast..
Intervjuu Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse lektori Illar Leuhiniga pärineb õppejõudude baaskoolituskursuselt "Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal". Vahendas Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.
E-õpe on suurepärane võimalus tegeleda eelkõige inimestega, kes eelistavad õppida, kuid mitte portreeruda selleks erinevate ruumipunktide vahel ega kohustada end konkreetsest kellaajast kinni pidama.
Loe edasi. Lisatud märts 2007

Kuressaare Ametikoolis töötavad motiveeritud õpetajad
Piret Pihel Kuressaare Ametikooli osakonnajuhataja
Kaasajal räägitakse üha enam, et motiveerida saab inimene end ise. Siiski - targalt koostatud tulemuspalgasüsteem saab sellele oluliselt kaasa aidata. Kuressaare Ametikoolis kehtib selline süsteem juba kolmandat aastat.
Loe edasi. Lisatud november 2006

Kuidas jõudsin e-õppe juurde?
Virve Siirak Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja ergonoomika õppejõud
...tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiirele arengule ongi inimene juba oma identiteediga väljunud oma füüsilise keha piiridest... Kuidas aga seda otstarbekalt kasutada innovaatilise teadmistepõhise ühiskonna loomisel ja arendamisel?
Loe edasi. Lisatud november 2006

Mati Heinloo e-õppest
Intervjuu Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi õppejõud professor Mati Heinlooga viis läbi Eesti Maaülikooli haridustehnoloog Diana Sarik
"E-õpe jaguneb minu arvates klassikaliseks (kriidi ja tahvli abil) õppeks ja e-õppeks. E-õpe jaguneb omakorda auditoorseks e-õppeks ja veebipõhiseks e-õppeks (online learning)..."
Loe edasi. Lisatud november 2006

Suunatud Aktiivõpe Algklasside Loodusõpetuses ehk SAAL
Illar Leuhin Tartu Ülikooli bioloogia didaktika lektor
Veebiõppe voorusi õppisin Tartu Ülikooli Teaduskooli veebikursusi juhendades hindama juba aastate eest. Õppetöö mahu paisudes tuli leiutada võimalusi töö lihtsustamiseks. Eesti bioloogiaolümpiaadi toonase eestvedajana meelitasin paari aasta eest enda tiimi bioloogist haridustehnoloogi, kes omakorda andis mulle koostada ühe bioloogiakursuse WebCT keskonnas.
Loe edasi. Lisatud november 2006

e-Lõuna - kas virtuaalne söömaaeg?
Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir küsib: "Mida Teie teete reede lõunaajal kella kaheteistkümne ja ühe vahel?" Kui sel kellaajal pole just õppetööd või lihtsalt mõnda koosolekut või tööalast kohtumist, siis ilmselt peate plaani midagi süüa. Kas minna kohvikusse või käia poest läbi ning töö juures näksida?
Loe edasi.  Lisatud september 2006

E- õppe areng- väikse riigi õige valik!
Jevgeni Kareva Tallinna Ehituskooli haridustehnoloog
Miks on rahva haridustase nii tähtis meile kõigile sealhulgas ka riigile? Kui me räägime haridusest, siis me mõtleme esmalt inimestele vanuses 7-20 aastat. Noored, kes on tulevased töötajad ja maksude maksjad. Nende edukusest  ja ebaedust sõltub meie riigi edasine käekäik ning areng. Paljud meist on lapsevanemad ja me kõik soovime, et meie lapsed, kaastöötajad ja partnerid oleksid targad ja haritud inimesed. Püüan analüüsida hariduse olukorda meie riigis.
Loe edasi Lisatud september 2006

E-õpe õppejõu vaatevinklist
Estonian Business School’i lektori Tiit Elenurmega viis intervjuu läbi haridustehnoloog Airin Sulg
E-õpet on väga erinevalt lahti mõtestatud ja tihti on teda vastandatud auditoorsele õppele ja on öeldud, et e-õppe eelis on see, et inimesed ei pea kindlal ajal üksteisega kokku saama. Tegelikult on teadmiste jagamiseks mõlemad tähtsad: nii oskus tunnetada teise inimese tundeid, mida saab teha ikkagi näost-näkku ja samas ruumis ning teist pidi oskus teavet koondada näiteks foorumisse ja taaskasutada foorumis.
Loe edasi. Lisatud juuni 2006

E-õppe võlu ja valu
Anne Nahkur Akadeemia Nord filosoofiateaduskonna kultuuriloo lektor, PhD
Ei pea ennast mingiks e-õppe spetsialistiks, sest olen sellega tegelenud üsna lühikest aega ja sedagi vaid ühe e-toega kursuse “Sissejuhatus eesti ühiskonda ja kultuuri” õpetamisel. Et e-õppega soostumise otsus tuli teha kiiresti ja praktiliselt kohe ka alustada, siis nõustusin vaid seetõttu, et olin samalaadset kursust varem õpetades kasutanud PowerPoint-i ja  üsna suur osa õppematerjalidest oli juba slaididena elektrooniliselt ning disainitult olemas. Pidin neid vaid struktureerima ja täiendama. See oli põnev töö...
Loe edasi. Lisatud juuni 2006

Võõrkeeleõpetaja, anna oma võrgukursusele hääl!
Heli Noor Tartu Ülikooli keelekeskuse õpetaja
Kuulsin uuest võrgupõhisest häälvahendist 2005. aasta lõpul, kuid aastavahetusmelus jäi see esialgu minu poolt tähelepanuta ning hiljem unustasin selle uudise sootuks. Käesoleva aasta veebruarist hakkasin kord nädalas tunde läbi viima keelekeskuse keelelaboris: tahtsin katsetada äsja valminud keeleõppeotstarbelisi  videoid ning nende juurde loodud kuulamisülesandeid. Iga teema juurde kuulus lisaks kuulamisülesandele ka mitmesuguseid lugemis- ning kirjutamisülesandeid. Õpilased saatsid oma kirjalikke  vastuseid nii WebCT postkasti kui ka foorumile. Seega olid kaasatud keeleõpetuse kolm aspekti: kuulamine, lugemine, kirjutamine...
Loe edasi. Lisatud juuni 2006

Koostöö e-õppes
Sirje Piht Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja
Enne veebipõhiste kursuste käivitamist 2004.a toimus TLÜ Haapsalu Kolledžis klassiõpetaja eriala kaugõppe üliõpilaste jaoks õppimine nii nagu tavapäraselt ülikoolile omane – loenguline tegevus ja palju iseseisvat tööd. Võimalust paindlikuma ajakasutuse leidmiseks õpingutes osalemiseks pakkusid justloodud e-kursused (matemaatika didaktika I ja loodusõpetuse didaktika).
Kahtlemata oli kursuste loomine õppejõu jaoks esialgu üpris valuline protsess. Ainuüksi kursuse sisu valdamisest jäi väheks. Vajalik oli läbi mõelda ja välja pakkuda erinevad võimalused...
Loe edasi. Lisatud aprill 2006

E-kataloogist e-õppeni
Taimi Nurmiste Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu infoosakonna juhataja
21. sajandi algust võib Eesti raamatukogudes pidada revolutsiooniliseks — algas
elektroonilise informatsiooni pealetung. Elektronkataloog tõrjus välja kaartkataloogi, sidusandmebaasid vallutasid e-ajakirjade massiga, kohale jõudsid e-raamatute pakkujad. Raamatukogu kasutaja oli nõutu — kuidas kõigi nende e-ressurssidega hakkama saada? Muutunud infokeskkonnas tuli kiiresti tegutsema hakata ka kasutajakoolituse alal ja nii saidki meist pioneerid veebipõhiste infokirjaoskuse kursuste loomisel.
Loe edasi. Lisatud aprill 2006

Minu tee ekraanivisioonideni
Toomas Plank Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lektor, PhD
Asi algas sellest, et 2005. a kevadel tuli minul ja minu kolleegidel arvutiklassis läbi viia füüsika praktikumitööde vormistamise seminare. Tudengite arvu (300) ja arvutiklasside keskmist suurust (20 töökohta) vaadates sai selgeks, et ühte ja sama loengut tuleb pidada vähemalt 15 korda. Traditsioonilisel viisil õpetades oleks selline nädalakoormus ühele õppejõule ilmselgelt liig mis liig. Nii hakkaski mõte liikuma alternatiivsete õppevormide suunas. Küsisin endalt, kas ei oleks võimalik salvestada need operatsioonid, mida arvuti ekraanil teen, koos audiovormis kommentaaridega ühtseks videoõppematerjaliks?
Loe edasi. Lisatud aprill 2006

Mis see e-õpe tegelikult siis ikkagi on?...
Krista Eskla Tallinna Ülikooli haridustehnoloog
...Ja millal ta algab? Kas alles siis, kui inimene on ülikoolis ja osaleb oma esimesel e-kursusel?
Loe edasi. Lisatud aprill 2006

Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakooli joonestamiskursuse edulugu
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikooli Insenerigraafika keskus
Koostöö on märksõna Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakooli kursuse “Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse” loomisel ja läbiviimisel.
Loe edasi. Lisatud aprill 2006.