• Katrin Saks Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, tuleks minna tagasi aastasse 2004, mil pereplaneerimine sai tõsisemalt ette võetud. Kaasaegse naisena, kes oli harjunud mitmel rindel rabama, ei suutnud ma end ette kujutada kolm aastat koduseinte vahel istumas. Kuna olen ise veendunud elukestev õppija ja e-õpet õpilasena korduvalt kogenud, sündis mõte jätkata õpetajatööd elektroonselt. Sihtrühmi, kellele ma e-õpetajana kasulik võinuks olla, oli mitmeid. Valik sai aga langetatud koolilõpetajate kasuks, kellest enamik soovivad inglise keele riigieksamit sooritada, sõltumata sellest, kui järjepidevat ja tõhusat ettevalmistust on nad 12 kooliaasta jooksul saanud.
Nüüdseks on neljakuuline kursus toimunud 4 korda, selle on läbinud 73 õpilast, neist 19 noormeest ja 54 neidu. Kursus, mis sai alguse VIKOs, on üle kolinud WebCTsse, ning kasutab suurel määral seal pakutavaid töövahendeid. Kursuse eesmärgiks on süvendada ja kinnistada õpilaste teadmisi inglise keeles, valmistada nad ette riiklikuks inglise keele eksamiks ja anda neile iseseisva õppimise kogemus veebipõhiste materjalidega.

E-kursus katab kõik riigieksami teemad
Kogu kursus on jagatud kaheksaks kahenädalaseks mooduliks, millest igaüks sisaldab grammatika teemat, sõnavara, kuulamis- ja lugemisharjutusi ning rääkimis- või kirjutamisülesannet. Iga moodul lõpeb kaheosalise testiga, millest esimene on grammatika, teine aga sõnavara- või lugemiskontroll. Kursuse koostamisel pidasin vajalikuks tuua sisse kõik riigieksamil esinevad ülesannete tüübid. Kaetud on praktiliselt kõik teemad, mida ainekava gümnaasiumi osas ette näeb. Iga mooduli põhjalikuks läbimiseks kulub 6-8 tundi.

Audio- ja videofailid mitmekesistavad õppetööd
Iga alateema algab teoreetilise osaga (reeglid, selgitused, näited) ning jätkub praktiliste harjutustega, mida on erinevate teemade juures 4 kuni 44. Praktilised harjutused on tehtud programmiga HotPotatoes ning annavad õpilasele kohest tagasisidet tema soorituse kohta. Ühtlasi on võimalik lisada nende harjutuste juurde suunavaid vihjeid, mis võimaldavad õpilasel paremini hakkama saada, kuid ka video- ja audiofaile. Ka kiirematele ja usinamatele õppuritele on mõeldud – nende jaoks on lisatud hulk viiteid teemakohastele veebiharjutustele. Audio- ja videofaile pole kasutatud üksnes kuulamisharjutuste juures, vaid ka grammatika ja sõnavara ülesannetes eesmärgiga mitmekesistada õppetööd (sh laulud, dialoogid, uudisklipid jne). Kuna võõrkeele õppimisel on oluline harjuda kuulama ning mõistma väga erinevate dialektide kõnelejaid, siis on helisalvestused valitud väga erinevatest allikatest: tele- ja raadiojaamade õpilehekülgedelt, podcast’ide nimistutest jne. Praktika on näidanud, et kõigil õpilastel ei õnnestu audiofaile harjutuste sees käivitada. Selle probleemi lahendamiseks olen loonud Media Library’sse audiote kogumiku, kus on võimalik eraldi audiofaile kuulata. Teised kogumikud, mida kursuse Media Library sisaldab, on grammatikaterminite sõnastik, videote kogumik ja graafikute-tabelite kogumik (algmaterjal raporti kirjutamiseks). Grammatikaterminitele tuleb inglise keele riigieksamiks valmistumisel pöörata erilist tähelepanu. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik ülesannete juhised on inglise keeles ning sisaldavad olulisel määral grammatikatermineid. Juhendi ebatäpne tõlgendamine võib aga kaasa tuua oodatust kehvema soorituse. Seetõttu juhitakse õpilaste tähelepanu mitmel korral kursuse kestel terminoloogiale ning selle omandamise vajalikkusele. Sel põhjusel on kuuendasse moodulisse sisse toodud kirjavahemärkide ja õigekirja alateema ning kaheksandasse moodulisse grammatikaterminite kordamisharjutused.

Rääkimine veebipõhisel kursusel
Üheks viiest osaoskusest, mida inglise keele riigieksamil hinnatakse, on rääkimine. Siinkohal võib tekkida õigustatud küsimus: kuidas on võimalik veebipõhisel kursusel harjutada rääkimisoskust. Ja tõtt-öelda, eks see natuke komplitseeritud ongi. Kuid kaugeltki mitte võimatu. Siin peab õpetaja kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, vaatama põhjalikult läbi kõik veebikeskkonna poolt pakutavad vahendid, tegema ehk läbi mõne lisakursusegi ja seejärel otsustama, mil moel on kõige mõttekam oma õpilased suhtlema-rääkima panna. Year 12 kursusele on lisatud kõik võimalikud suhtluskanalid: kirjasaatmine, foorumid, jututoad… Millist neist õpilased oma rääkimisülesande tegemiseks kasutavad, on nende enda valik. Selleks aga, et põhjamaiselt uje ja tagasihoidlik õppur lihtsama vastupanu teed ei läheks ning oma partneri või grupikaaslastega suhtleks, olen sidunud rääkimisülesanded kirjutamisülesannetega – selleks, et kolmandas moodulis olla võimeline kirjutama poolametlikku kirja, peab õpilane olema eelnevalt kogunud infot oma vestluskaaslaselt teises moodulis. Selleks, et kirjutada ametlikku kirja viiendas moodulis, peab ta olema eelnevalt intervjueerinud oma partnerit neljandas moodulis. Selleks, et koostada raportit seitsmendas moodulis, peab ta olema eelnevalt läbi viinud küsitluse oma tuttavate hulgas ning koostanud ühise pingerea või tabeli grupitööna kuuendas moodulis. Õpilaste aktiveerimine ühistöödeks ongi senini kõige raskem ülesanne olnud. Tundub, et keskmine e-õppija on pigem omaette nokitseja kui hea suhtleja.

Õpilasi huvitab tehniliselt lahenduselt mitmekesisem kursus
Erinevalt trükistena väljaantavatest õppematerjalidest on e-kursustel üks tohutu eelis – neid saab alati edasi arendada, parandada, täiendada. Nii näen ka mina nimetatud kursuse juures võimalusi, kuidas edasi liikuda. Olles hiljaaegu läbinud Amsterdami Ülikoolis kursuse digitaalse audio ja video keeleõppes kasutamisest, kavatsen suhtlemisharjutused ümber teha Horizon Wimba või Vaestro baasil. Nii saab luua ka riigieksamil ettetulevatele situatsioonidele võimalikult lähedasi suhtlusolukordi. Ning oma ütlusi ei pea õpilased enam kirja panema, vaid saavad need sisse lugeda ja salvestada audiofailidena. Tehnilistelt lahendustelt mitmekesisem kursus tekitab suurema huvi õpilastes ning ka passiivsemad ja tagasihoidlikumad õppurid söandavad uusi vahendeid julgemalt katsetada.