Tallinna Ülikoolis kasutatakse aktiivselt e-õppe võimalusi mitmete rahvusvaheliste ühismagistriõppekavade läbiviimiseks. Võiks isegi öelda, et ilma e-õppe rakendusteta ei saakski neid magistriõppekavasid ülikoolide koostööna korraldada. Ühismagistriõppekava lühendiga DILL on valminud koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli Kolledži ja Parma Ülikooliga. Tudengid viibivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri. Õpieesmärkideks on arendada digitaalse raamatukogu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning õppida tundma digitaalse keskkonna mõju ühiskonnas, kasutades uusi ning innovaatilisi õppemeetodeid.

• Saamaks ülevaadet nimetatud magistriprogrammist, tegid haridustehnoloogid Krista Eskla ja Egle Krull intervjuu DILLi magistriprogrammi koordinaatori Sirje Virkusega.

Mida tähendab lühend DILL ja kes oli õppekava sihtgrupp?

Lühend DILL tuleneb sõnadest Digital Library Learning. Sihtgrupiks on infotöötajad, kes tahavad töötada digitaalse raamatukoguga seotud valdkondades.

Kuidas kujunes seda magistriõppekava arendav rahvusvaheline meeskond?

Edukas koostöö toimib n-ö isiklikul keemial. 2003. aastal Potsdamis toimunud Euroopa Raamatukogu- ja Infoalase Hariduse ja Uuringute Assotsiatsiooni (European Association for Library and Information Education and Research/EUCLID) ning Ameerika Raamatukogu- ja Infoteaduse Hariduse Assotsiatsiooni (Association for Library and Information Science Education/ALISE) ühiskonverentsil “Coping with continual change – change management in SLIS” tegin ettekande muutustest ja innovatsioonist Euroopa infoteaduslikus hariduses. Tundus, et ettekanne õnnestus ning pärast seda tuli mu juurde kolleeg Parma Ülikoolist, Anna Maria Tammaro. Temaga tekkis hea kontakt ning koostööideed. Mõni aeg hiljem, kui olin Manchesteris doktoriõpingutel, pöördus ta minu poole ettepanekuga koostada ühismagistriõppekava Euroopa Liidu kõrgharidusalase koostöö- ja vahetusprogrammi Erasmus Mundus raames. Ideed edasi arendades kaasasime projekti ka Ragnar Audunsoni Oslo Ülikooli Kolledžist, kellega oli juba varem hea koostöö olnud. 2007. aastal saime Erasmus Munduse programmist õppekavale viieaastase toetuse ning 2007. aasta sügisel alustas õpinguid 18 üliõpilast. Eestis on üldse kokku kolm Erasmus Munduse programmist toetust saanud õppekava: kaks Tartu Ülikoolis ja üks Tallinna Ülikoolis. Meie õppekava on Euroopas ainus raamatukogu- ja infoteaduse valdkonna õppekava, mida toetab Erasmus Mundus.

Kes olid õppejõud ning kuivõrd olid nad varem kokku puutunud e-õppe võimalustega?

Põhiõppejõududeks on Oslo Ülikooli Kolledžist Ragnar Nordlie ja Nils Pharo, Tallinna Ülikoolist Sirje Virkus ja Aira Lepik ning Parma Ülikoolist Anna Maria Tammaro ja Vittore Casarosa. Lisaks nimetatud õppejõududele on kaasatud ka külalisprofessoreid nii Euroopast kui ka mujalt maailmast. Kõigil programmis osalevatel õppejõududel oli varasem kokkupuude e-õppega. Õppejõud Norrast õpetavad digitaalsete dokumentidega ning teadustöö meetoditega seonduvat, Tallinna Ülikooli õppejõud info- ja teadmusjuhtimise ning inimressursside juhtimisega seonduvat ning Parma Ülikooli õppejõud digitaalse raamatukogu kasutaja ning kasutamisega seonduvat. Parma Ülikool on e-õpet kasutanud varasemas ühisõppekavas Ühendkuningriigi Northumbria Ülikooliga.

Mida andis e-õpe osalevatele õppejõududele ja õppuritele lisaks auditoorsele õppetööle?

Õppetöö on korraldatud nii, et tudengid õpivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri: esimese semestri Oslos, teise Tallinnas ja kolmanda Parmas ning valivad magistritöö kirjutamiseks ühe kolmest ülikoolist. Tallinna Ülikooli on magistritöö kirjutamiseks valinud kaheksateistkümnest üliõpilasest kaheksa. Tudengitega kohtusime nädalas auditoorselt kaks korda, igal teisipäeval ja neljapäeval, ülejäänud aeg oli nende iseseisvaks tööks ning tööks õpikeskkonna IVA vahendusel. E-õppe osakaal kursusel on vähemalt 50%. IVA Raamaturiiulilt (spetsiaalne koht veebipõhises õpikeskkonnas kursuse materjalide jaoks) leidsid tudengid vajalikud õppematerjalid ja õpijuhendid. TeadmusPajas (nii nimetatakse õpikeskkonnas IVA foorumit) viidi läbi diskussioone, arutelusid nii etteantud kui ka vabadel teemadel. Õppematerjalid Raamaturiiulil olid sarnaselt struktureeritud: juhendmaterjalid kursuse läbimiseks; moodulite kaupa loengumaterjalid: tekstid, esitlused; kohustuslik ning soovitatav kirjandus nii pdf-failidena kui ka viitadega vaba juurdepääsuga veebimaterjalidele. Tudengite elu oli tänu e-toele oluliselt lihtsam. Autorite loal digiteeriti mitmed mahukad raamatute osad ja tehti need IVA keskkonnas kättesaadavaks. Samuti olid IVAs viited olulistele konverentsidele, projektidele, ajaveebidele, ajakirjadele ja muudele digitaalraamatukogudega seonduvatele inforessurssidele.

Lisaks õpikeskkonna IVA võimalustele kasutasite kursusel mitmeid teisi innovaatilisi veebipõhiseid lahendusi. Nimetage neid. Millised neist osutusid kõige populaarsemaks?
Meil olid mitmed videokonverentsid info- ja teadmisjuhtimise uurijatega Euroopas. Näiteks oli videokonverents Austria Grazi Ülikooli professori Christian Schlögliga. Üliõpilased lugesid enne läbi tema artikli “Information and knowledge management: dimensions and approaches”. Autor esitles videokonverentsi teel artikli põhiseisukohti ning sellele järgnes küsimuste-vastuste sessioon. Toimus ka videokonverents Skype’i vahendusel, sest Sheffieldi Ülikooli infoteaduse emeriitprofessoril Tom Wilsonil, artikli “Nonsense of knowledge management” autoril, ei olnud kodus muid võimalusi videokonverentsi pidamiseks. Ajaveebi kasutasin õppejõuna sellel kursusel esimest korda. See ei toiminud küll päris kavandatult ja kujunes rohkem pildivahetuse kui mõtete ja ideede vahetamise keskkonnaks. Kursuse ajaveeb on siiani kasutusel, õppijad annavad üksteisele teada oma tegemistest ja vahendavad konverentsi- ja reisimuljeid.

Milline oli n-ö keskmine õppur kursusel: vanus, IT-oskused, varasemad kogemused e-õppes? 

Konkurss oli üsna suur: 2007. aastal üle 100 taotleja, vastu võeti 18. Sellel aastal oli taotlusi juba üle 200 ning vastu võeti 21. Üks kandideerijate arvukuse põhjustest võib olla ka üsna soodne stipendium, mida osalejad saavad. Suure konkursi tõttu saavad õppima kõige andekamad tudengid. 2007/2008. a programmis osaleb 18 tudengit, 7 noormeest ja 11 neidu kõigilt kontinentidelt, kokku 16 erinevat riiki: Austraalia, Etioopia, Ghana, India, Indoneesia, Itaalia, Kanada, Keenia, Kolumbia, Kosovo, Kõrgõzstan, Laos, Lõuna-Aafrika Vabariik, Maldiivid, Tai ja Tansaania. Kõige noorem üliõpilane oli 22aastane ja kõige vanem 52aastane. Keskmine vanus oli 30–35 aastat. 2009. aasta kevadel osaleb kursusel 21 tudengit, 7 noormeest ja 14 neidu 16 riigist. Õppurite eelnevaid kogemusi analüüsisime enne nende õppima asumist Tallinnas väga põhjalikult. Tegime nn diagnostilise analüüsi: selgitasime välja nende erialased teadmised ja oskused, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi, sh sotsiaalse tarkvara võimalusi nad on kasutanud ning eelistavad kasutada, millised on nende õpistiilid ning milliseid õppimis- ja õpetamismeetodeid nad eelistavad, milliste raskustega õppetöös kokku puutunud jne. Teemad, mille puhul ilmnes suuri erinevusi üliõpilaste teadmistes, jaotati Raamaturiiulil erinevatesse raskusastmetesse (algajad, edasijõudnud) ning varustati lisamaterjalidega, mis aitasid üliõpilastel oma teadmisi arendada eelnevatest teadmistest lähtuvalt. IVA keskkond aitas sellise võimaluse loomisele tänuväärselt kaasa. Õppurite erialased teadmised info- ja teadmusjuhtimisest, inimressursside juhtimisest ning infotehnoloogilised oskused olid seinast seina. Mina õpetasin info- ja teadmusjuhtimise kursust: näiteks oli kursusel Etioopia noormees, kes oli info- ja teadmusjuhtimise kursuse läbinud Belgias (University of Ghent). Tema sõnutsi oli Tallinna kursus talle väga vajalik ja ta sai palju uusi teadmisi ja oskusi. India noormees aga ei olnud sellise teemaga üldse kokku puutunud. Aafrika üliõpilased kasutasid Eestis esimest korda videokonverentsi võimalusi, kuid Kanada ja Austraalia tudengitele oli see tavapärane töövahend.

Välisõppurid ja -õppejõud puutusid esmakordselt kokku IVA õpikeskkonnaga. Millised olid muljed?
IVAs olevat kursust kasutasid nii Norra, Itaalia kui ka Eesti õppejõud. IVA kiituseks peab ütlema, et Norra ja Itaalia õppejõud jäid selle lihtsa struktuuri ja kergelt navigeeritava õpikeskkonnaga väga rahule. Näiteks viis minutit pärast seda, kui ma ühe inglise külalisõppejõu kursusele lisasin, nägin juba, kuidas ta IVAs faile üles seab ja kaustu loob.

Õppijate ja õppejõudude tagasiside kursusele?
Õppijad jäid tagasiside põhjal kursusega väga rahule, samuti IVA toe ja selle tugisüsteemiga. Tudengite küsimused said meie haridustehnoloogidelt kiired ja asjatundlikud vastused. Kõik osalevad õppejõud suhtuvad programmi äärmiselt positiivselt ning tudengid olid õpihimulised ja motiveeritud. Olen olnud 23 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõud, kuid õpetamine selles õppekavas on minu parim õpetamiskogemus.

Ajakiri Raamatukogu küsitles 2008. aasta mais üheksat DILLi õppekava tudengit ja nende intervjuud on avaldatud ajakirja 2008. a neljandas numbris (lk 26–34). Välistudengitele avaldas muljet Tallinna Ülikooli õpetamismeetodite mitmekülgsus, eelkõige aktiivsete õppemeetodite kasutamine. Ainus negatiivne kogemus oli see, et õpperaamatukogudel ei ole pakkuda ruume iseseisvaks ega rühmatööks, mis Euroopa ülikoolide raamatukogudes on tavapärane. Samuti ei ole meie õppe- ja teaduskirjanduse kogud nii laiaulatuslikud kui teiste Euroopa riikide raamatukogudes. Norra õppejõud ammutasid endi sõnul ideid sellel kursusel saadud kogemustest ning lubasid tulevikus just e-õppe võimalusi suuremal määral kasutada.

Järgmine DILLi kursus stardib Tallinnas sellel kevadel. Toetudes saadud kogemusele, mida kavatsete seekord teisiti teha?

Et esimese aasta kogemus oli äärmiselt positiivne, siis tundub, et peaksime jätkama sarnasel viisil. Sellel korral tahaksime teha õppijate diagnostilise analüüsi veelgi varem, Tallinna kursuse jaoks juba novembris. Siis jätkuks piisavalt aega kursusi kohandada, et need vastaksid kõigi õppurite ootustele ja vajadustele. Loomulikult üritame oma õppematerjale veelgi täiustada, parandada, illustreerida ning kasutada veelgi enam IVA ja sotsiaalse tarkvara võimalusi.

DILL õpperühm 2007: õppijaid igast maailmajaost