• Merle Varendi Eesti Infotehnoloogia Kolledži kvaliteedijuht

Vajadus rääkida kvaliteedist tekib tavaliselt siis, kui konkurents kasvab, tekib soov teistest eristuda või soovitakse saada ekspertidelt tunnustust. Mõnikord võib olla põhjuseks ka kiirest kasvust tingitud vajadus selgemate ja konkreetsemate reeglite järele.

“Kas siin mõni reegel ka on?” küsis Puhh. “Mulle reeglid meeldivad. Siis tead, kas oled õigel teel või ei ole.”
“On ikka,” vastas Võõras.
“Kas reeglid Tiigrite kohta ka käivad?” küsis Tiiger.

Kas need põhjused on piisavad ka selleks, et rääkida kvaliteedist e-õppes? Miks on vaja rääkida e-kursuse kvaliteedist ja omistada parimatele kursustele kvaliteedimärki? E-kursuste maht üha kasvab ja see on loonud olukorra, et kui üliõpilane sooviks erinevate kursuste vahel valida, siis puudub tal selge viide, milline e-kursus on hea. Seetõttu hakkas e-Õppe Arenduskeskus otsima võimalust, kuidas toimivale parimate e-kursuse loojate tunnustamisele lisaks pöörata rohkem tähelepanu ka e-kursuste kvaliteedile. Selleks sai loodud e-kursuse kvaliteedimärgi omistamise süsteem koos juhendmaterjaliga õppejõule/õpetajale. Plan, sing, hope, forget (PSHF – planeeri, laula, looda ja unusta) lähenemine on seni võimaldanud kasvuperioodil edukalt tegutseda. Jõuti aga üsna levinud arusaamisele, et paremini vastata üliõpilaste ja õppejõudude/õpetajate soovidele, tuleb varem või hiljem võtta kasutusele kvaliteedijuhtimises tuntud seisukoht plan, do, check, act (PDCA – planeeri, tegutse, analüüsi/kontrolli ja paranda). Need neli tähte võttis kasutusele kvaliteedijuhtimise guru Edward Deming ja see lühend on tuntud ka Demingi ratta nimetuse all – nn pideva õppimise ja täiustamise tsükkel.

Kuna igasugune süsteem vajab pidevalt arendamist, tasub aeg-ajalt vaadata üle olemasolev ja n-ö “aidata ka Puhhil aru saada, kas ta on ikka õigel teel”. Reeglite loomine ei tähenda sugugi seda, et välistatakse igasugune innovatiivsus ja areng, pigem ikka seda, et oleme teinud kokkulepped selles osas, mida me tunnistame üliõpilaste vajadustele vastavaks. Ka Euroopa kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise printsiipides on nimetatud, et menetlused, mis kasutusele võetakse, ei tohi lämmatada mitmekesisust ja innovatsiooni. Seega reegleid on vaja, kuid mõõdukalt.

Nende kokkulepete tegemine ehk reeglite kehtestamine on osake kvaliteedijuhtimissüsteemist, mida ei saa vaadata lahus organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist. Juhtimissüsteem on vastastikuses seoses olevate elementide kogum, mida kasutatakse organisatsiooni poliitika ja eesmärkide kehtestamiseks ja saavutamiseks. Juhtimissüsteem sisaldab organisatsiooni struktuuri, planeerimist, protseduure jm. Kvaliteedijuhtimissüsteem, mis loob reegleid, on mõeldud organisatsiooni kvaliteediga seonduva suunamiseks. Ka kvaliteedijuhtimissüsteem toimib organisatsiooni eesmärkide püstitamisel, tegevuste planeerimisel, lõpptulemuse kontrollil ja analüüsimisel. Kumb on olulisem? Mis millest sõltub? Need on tüüpilised küsimused, mis tekivad. Kui kvaliteedijuhtimissüsteemi hakatakse üles ehitama, on ta osake juhtimissüsteemist, mis kasvades üha rohkem samastub juhtimissüsteemiga. Seega, kui räägime kvaliteedile süsteemsest lähenemisest, räägime tegelikult ka juhtimissüsteemist.

Tavapäraselt kasutatakse neid termineid ja seisukohti ettevõtte juhtimisel, kuid need on täiesti üle kantavad ka ühe tegevusvaldkonna arendamisse, s.t e-õppele süsteemsemale lähenemisele, et tagada üliõpilaste rahulolu. See on kindlasti e-Õppe Arenduskeskuse jaoks oluline eesmärk.

Süsteemsuse loomiseks on mitmeid võimalusi. Üldjuhul tuleks ikka alustada toimivate protsesside ülevaatamisest, panna kirja, kuidas asjad toimivad, ja selle alusel otsustada, kuidas asjad saaksid paremini toimida ja mida teha, et protsessid oleks sujuvamad. Nii sündis kvaliteetse (hea) e-kursuse loomise juhend ehk reeglid. Tuleme nüüd tagasi eespool kasutatud lühendi PDCA juurde. Seda lähenemist on kasutatud ka e-kursuse kvaliteedimärgi omistamise protsessi juures. Kavandada oma tegevust tähendab süsteemset lähenemist e-kursuse loomisele. See ei alga õppejõu/õpetaja e-kursuse loomisega, vaid juba õppekava loomisest, selle eesmärkide ja õpiväljundite kirjeldamisest. Seega on hea e-kursuse loomine ka osaks kogu organisatsiooni juhtimissüsteemist. Tegutsemine tähendab e-kursuste loomist, s.t tegevust, millega paljud õppejõud/õpetajad vahetult kokku puutuvad. Analüüs viitab vajadusele perioodiliselt anda hinnang tehtule. Seda saab kõige paremini teha enesehindamise abil, kus õppejõud analüüsib kursust lähtuvalt hindamiskriteeriumitest, toob välja selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning kavandab tegevused, mis aitavad kursust paremaks muuta.

“…hindamine ja analüüs on üks tähtsamaid asju, et teada, mis läks hästi ja mis vähem hästi. Loomulikult peab hinnangu ka teatavaks tegema. Nagu sina, Puhh, just tegidki, kui ütlesid Christopher Robinile, et esimene lask läks õhupallist mööda.”

Loomulikult on analüüsi puhul oluline roll ka välishindamisel ehk ekspertide tunnustusel, mida võimaldab ka kvaliteedimärgi omistamise süsteem.

Loodetavasti annab e-kursuste kvaliteedimärgi süsteem õppejõududele/õpetajatele head suunised selleks, et luua head e-kursust, seda analüüsida ja pideva protsessina parandada. Samas näitab see ka e-kursuste seotust organisatsiooni kui terviku juhtimissüsteemi.

“...need, kes taotlevad täiuslikkust, aitavad ülejäänuil vastu astuda väljakutsele, mida tulevik toob.”

Abiks olid Puhhi mõtted Roger E. Alleni raamatust “Puhh ja juhtimise kunst”.