• Arvi Uustalu  LÜKKA projekti tegevjuht
  

2005. aasta augustis sai Tartu Ülikooli eestvedamisel alguse seni suurim ülikoolidevaheline (kestvus 3 aastat, 15 partnerit,  maht 32 miljonit krooni) Euroopa Sotsiaalfondi toel elluviidav projekt „ÜlikooliLõpetajate Konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse Kvaliteedi Arenduse“ (LÜKKA). Avalik-õiguslike ülikoolide kõrval osalevad projektis Haridus- ja Teadusministeerium, Rektorite Nõukogu, Kutsekoda, kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad.

Projekti märksõnadeks on ülikoolidevaheline koostöö, ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine Euroopas ja õppetöö kvaliteet laiemas tähenduses. Muuhulgas  puudutab arendustegevus õppekavade ja õpetamismeetodite arendamist, õppuritele suunatud ja õppetegevust toetavate nõustamise ja praktika tugisüsteemide arendamist, mis seovad kõrghariduse ühiskonna ja tööturuga ning toetavad parima hariduse saamist.

Lisaks ülikoolidesisesele arendustegevusele on projekt oluliseks sisendiks ka riiklikul tasandil toimuvale kõrghariduse arendusele, olgu siinkohal näitena toodud õpitulemuste sõnastamine kõrgharidusstandardis ja üleriikliku VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise) süsteemi arendamine. Toimivad ülikoolide kvaliteedi sisehindamise süsteemid on eelduseks kõrgharidusstrateegiasse planeeritud akrediteerimissüsteemi muutmiseks. Samuti peab projekti käigus väljatöötatav üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamise kontseptsioon pakkuma lahendusi kogu Eesti tudengkonnale.

Esimesel projekti aastal viidi läbi mahukad uuringud ja analüüsid võrreldava ülevaate saamiseks ülikoolidest eri valdkondades. Saadud andmete ja parima väliskogemuse kaardistamise tulemuste alusel valmivad projekti käigus erinevad juhendid, koolitusmaterjalid ja tegevuskavad. Alates sügisest on põhirõhk erinevate sihtgruppide koolitusel. Järgnevalt on kirjeldatud detailsemalt projekti seniseid tegevusi ja tulemusi alaprojektide lõikes.

Kvaliteedikultuuri arendamine ülikoolides

Esimesel tööaastal viisid kvaliteedileppega liitunud ülikoolid läbi uuringu kvaliteedialase olukorra kaardistamiseks. Küsitleti nelja sihtgruppi: juhtkonda, akadeemilist personali, administratiivtöötajaid ja üliõpilasi. Küsimustik hõlmas ülikooli kõiki olulisi valdkondi: üldjuhtimist, poliitikat, strateegiat, töötajaid, partnerlust, ressursse, protsesse jmt. Lisaks ülduuringule tegi iga ülikool eraldi ka siseanalüüsi, mille tulemusi kasutatakse oma tegevuste parendamiseks. 2006. aasta mais viisid avalik-õiguslikud ülikoolid ja Estonian Business School ühtse küsitlusmetoodika alusel läbi uuringu 2005. aastal lõpetanud vilistlaste seas. Küsiti lõpetanute arvamust õppetöö kvaliteedi, kujunenud kompetentside, praktika, nõustamise ja VÕTA kohta. Küsitluse analüüs valmib 2006. aasta lõpuks. Kõige olulisem tegevus kogu projekti vältel on sisehindamissüsteemide loomine ja rakendamine ülikoolides, nagu sätestab Eesti Kõrgharidusstrateegia 2006-2015. Alustatud on kvaliteedi käsiraamatute koostamisega, mis valmivad pärast sisehindamissüsteemi kirjeldamist.

Ülikoolide bakalaureuse- ja magistriõppekavade arendamine väljundipõhiseks ja rahvusvaheliselt võrreldavaks

Esimesel tööaastal analüüsiti õppekavadokumente ja nende alusel toimuvat õpet. Lisaks Eesti õppekavaalase teabe analüüsile hangiti kogemusi õppekavaarenduse ja Bologna protsessi rakendamise kohta Glasgowst, Dublinist ja Kopenhaagenist ning anti ülevaade üleeuroopalisest projektist TUNING. Moodustati 15 pilootõppekava töörühma, mille laiemaks ülesandeks on välja töötada õppekavaarenduse mudelid ja süsteem kõikide 3+2 õppekavade muutmiseks väljundipõhiseks ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Alustatud on väljundipõhist õppekavaarendust toetavate eestikeelsete õppematerjalide koostamisega. Väljundipõhise õppekavaarenduse põhimõtteid on tutvustatud erinevatel seminaridel, lisaks toimub novembri alguses kahepäevane selleteemaline konverents.

Õppejõudude õpetamisoskuste arendamine

Esimesel tööaastal viidi läbi uuring õppejõudude õpikäsituste ning koolitusvajaduse kohta. Muuhulgas uuriti, millisena näeb õppejõud õppeprotsessis nii enda kui üliõpilase rolle, millised on põhilised probleemid erinevate õppetasemete üliõpilaste õpetamisel, millised on enamkasutatavad õppemeetodid ning millistel teemadel soovitakse enim end täiendada.  Lisaks tutvuti õppejõudude õpetamisoskuste arendamisega tegelevate keskuste tööga erinevates välisriikides, sh Soome, Inglismaa jt kogemusega. Õppejõududele korraldati 15 erinevat koolitust, milles osales kokku ligi 600 õppejõudu. Ülikoolide raamatukogusid on täiendatud erialase teadusliku kirjandusega. Alustatud on õppemetoodiliste materjalide väljatöötamist. Õppejõudude õpetamisoskuste arendamis- ja koolitusvõimaluste teemal on läbi viidud mitmeid infotunde ning seminare ülikoolide töötajatele.

Ülikoolide praktika tugisüsteemide arendamine

Esimese aasta olulisem tegevus on olnud ülikoolide praktikajuhendajate uuringu läbiviimine, saamaks ülevaadet praktikakorralduse hetkeseisust ja kitsaskohtadest. On tutvutud praktikakorraldusega Soome ülikoolides ja kõrgkoolides. Viidi läbi põhjalik praktikaalaste materjalide analüüs ning kogemuste ja muu info kogumine. Valminud on praktikalepingu näidised ettevõtete ja ülikoolide koostööks. Praktikakorralduse hetkeolukorra kaardistamiseks on küsitletud nii ülikoolide vilistlasi kui ka praeguseid üliõpilasi. Alanud on praktikamaterjalide koostamine juhendajatele, tööandjatele ja tudengitele ning vastavate koolituste ning seminaride ettevalmistamine.

Ülikoolide nõustamise tugisüsteemide arendamine

Senistest tegevustest on kõige olulisem nõustajate uuringu läbiviimine. Uuringu eesmärgiks oli Eesti kõrghariduses toimivate nõustamissüsteemide ja -struktuuride kaardistamine. Fookusgruppides räägiti nõustamisest kui Eesti kõrghariduses pakutavast tugiteenusest, selle hetkeolukorrast, probleemidest, tulevikunägemustest ja vajalikest sammudest nendeni jõudmiseks. Nõustamist puudutavad küsimused lisati üliõpilaste ja vilistlaste uuringutesse, mille tulemusi praegu analüüsitakse. Grupp nõustajaid külastas 2005. aastal Iirimaad, kus tutvuti nõustamissüsteemidega, loodi toimiv koostöövõrgustik ja saadi ideid nõustamise arendamiseks Eestis. Ülikoolide karjääri- ja haridusnõustajad ning psühholoogid on osalenud erialastel täienduskoolitustel.

Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisele kaasa aitamine

Esimesel aastal koguti andmeid Eesti üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra kohta. Uuringu raames küsitleti umbes 4500 tudengit avalik-õiguslikest ülikoolidest, rakendus- ja erakõrgkoolidest. Uuringus keskenduti tudengite sotsiaalse tausta, probleemide, õpimotivatsiooni ning rahvusvahelise mobiilsuse uurimisele. Uuringu kokkuvõte valmib novembri lõpuks. Teise põhitegevusena kaardistati Euroopa kogemus tudengite toetussüsteemide, toitlustamise ja majutuse korraldamise valdkonnas. Eesti üliõpilaste uuringu ja väliskogemuse kaardistamise põhjal töötatakse välja Eesti üliõpilaste uus sotsiaalsete garantiide süsteem.

Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi  ja põhimõtete väljaarendamine ja juurutamine

Praeguseks on läbi viidud uuring VÕTA-alase olukorra väljaselgitamiseks Eesti kõrg- ja kutsehariduses. Külastati erinevaid haridusasutusi Prantsusmaal, Inglismaal ja Norras, koguti materjale ja sõlmiti häid sidemeid edasiseks koostööks ja välisekspertide kaasamiseks Eesti VÕTA süsteemi väljatöötamisse. Käimas on kolm uuringut taustinfo saamiseks üliõpilastelt, vilistlastelt ja õpingud katkestanutelt. Alustatud on VÕTA-alaste kursuste väljatöötamist õppijatele/üliõpilastele, nõustajatele, tuutoritele ja õppejõududele. On loodud ülikoolide ja teiste haridusasutuste vaheline koostöövõrgustik ja alustatud VÕTA ühtsete põhimõtete (sh kvaliteedikriteeriumite) väljatöötamist. 22.-23. novembril toimub välisekspertide osalusel VÕTA üldiste põhimõtete seminar. 23.-24. novembril korraldatakse õppejõududele kogemustest õppimise hindamise seminar.

Täpsem info projekti tegevuste kohta on kättesaadav projekti veebilehel www.ut.ee/lykka.