• Jüri Lõssenko e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

Pärast 2008. aasta e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsi parimate e-kursuste sessiooni tähendas üks väliskülaline mulle siira üllatusega: “Ühelgi kursusel ei olnud ju ainsatki sotsiaalse tarkvara kasutamise näidet!” Tundub tõesti, et paljud veeb 2.0 rakendused, mis on juba ammu osaks inimeste igapäevasest internetitarbimisest ning paljudes välisriikides tee ka õppimisse ja õpetamisse leidnud, on paraku Eesti haridusmaastikul vaeslapse ossa jäänud. Raske öelda, kas selle põhjuseks on vajalike teadmiste puudumine, õppejõudude konservatiivne suhtumine nende rakenduste otstarbekusse või lihtsalt üldine skepsis nii drastiliste uuenduste kohta. Kiire pilguheit e-õppe koolitusprogrammi näitab, et selle temaatikaga haakuvaid kursuseid on seni mõned üksikud ning needki alles hiljuti valminud. Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineeritavas projektis eJUMP 2.0 loodi rahvusvahelises koostöös kolm modulaarse struktuuriga õppejõududele mõeldud koolituskursust kogumahuga 12 ECTS ainepunkti: “New Technologies of e-Learning”, “New Assessment Methods of e-Learning” ja “How to Design, Implement and Evaluate an e-Learning Project”. Kursuste puhul on n-ö traditsiooniliste e-õppekeskkondade ja vahendite kasutamine viidud miinimumini ning enamik õppetööst toimub selle sama sotsiaalse tarkvara toel, mille kasutusvõimaluste kohta kursustel teadmisi hangitakse. Praegu on kokku ca 120 osalejaga kursuste piloteerimine lõppjärgus ning võimalik teha esialgseid kokkuvõtteid korraldajate ja õppurite kogemustest. Põhiliste positiivsete aspektidena on ära märgitud tunduvalt paranenud suhtlemisvõimalusi nii üksikindiviidi kui ka gruppide tasandil, tugevam sotsiaalne kohalolekutunne ning samuti õpiväljundite paremad esitamisvõimalused. Kuna teatud osa õppetööst on endiselt Moodle’is, tuuakse negatiivsest esile väga erinevate keskkondade vahel orienteerumist ning nende funktsionaalsustega kohanemist, samuti kokkuvõtva hindamisega seotud probleemid, osalejate erinev panus ning tuutorite kõikuv tugi. Laiaulatuslikum tagasiside korjatakse kokku pärast kursuste lõppu. Lisaks osaleb teatud arv kursuste lõpetanuist eraldi 7,5 ECTS ainepunktises tegevusuuringu moodulis, mille käigus rakendatakse omandatud teadmisi igapäevatöös ning mille tulemused dokumenteeritakse ja avaldatakse projekti tulemuste hulgas ja mis annavad ka täiendava sisendi kursuste asjakohasuse hindamisse.