• Andrus Anderson Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia talituse multimeediaspetsialist

Kõik me kasutame oma töös pilte – näiteks dokumente ja õppematerjale illustreerides või tuttavale e-postiga fotosid saates. Pilte saab arvutisse laadida oma digifotokast, leida internetist või kasutada skännerit käsitsi tehtud jooniste sisselugemiseks. Sõltumata kasutusalast on hea osata pilte kohendada – tuua esile pildil olulist infot, tasakaalustada värve ja toone, lõikuda pilt sobivasse suurusesse või luua mitmest pildist koosnevaid kompositsioone. Kõigi nende tööde tegemiseks on saadaval erinevaid programme, millest üks huvitav isend on Photoscape. Photoscape on vabavaraline pilditöötlusprogramm, mida on lihtne ja lõbus kasutada.

Programmi koduleht: http://photoscape.org

Programmi allalaadimiseks klõpsa lehe päises Free Download nupul ja avanenud uuel lehel vali üks kolmest Download Now nupust – mis omakorda avab vastava failimajutusserveri lehe. Sealt edasi jätkub allalaadimine automaatselt. Pole oluline, millist serverit kasutada, kõik need peaks olema kiired ja pidevalt kättesaadavad.

Installeerimine on lihtne (Next, Next, Next). Ainus valik, millel peatuda, on programmi ikoonide lisamine kas töölauale “Create shortcut on desktop” või Windowsi Start nupu kõrval olevale ikooniribale “Add shortcut to quick launch” – isikliku eelistuse järgi. Installeerimise lõpus Finish nupul klõpsates käivitatakse ka Photoscape’i programm.

Photoscape koosneb mitmest programmist, mis on avaekraanil kuvatud ikoonidena. Mõned neist on dubleeritud akna päisesse lipikutena. Meeleolu loomiseks on lisatud juhuslik foto flickr.com-i kataloogist.

Photoscape’i osad, nende otstarve
Viewer – piltide kuvamiseks üksikult, kaustana või slaididena
Editor – pildi töötlemiseks
Batch Editor – valitud pildihulga automaatseks töötlemiseks
Page – pildikollaaži loomiseks etteantud raamistike abil
Combine – pildikollaaži loomiseks jadamisi või ruudustiku abil
AniGif – lihtsama gif-formaadis slaidianimatsiooni loomiseks
Print – A4-formaadis pildigalerii trükkimiseks
Splitter – pildi lõikumiseks ruudustiku abil
Screen Capture – ekraani pildistamiseks
Color Picker – ekraanil nähtava värvitooni püüdmiseks
Raw Converter – raw-formaadis fotode konverteerimiseks
Rename – valitud pildihulga automaatseks ümbernimetamiseks
Paper Print – erinevate kalendrite ja jooneliste paberite väljatrükiks

Programmiosade vahel liikumiseks on mugav kasutada akna päises olevaid lipikuid. Ikoonide esilehele pääseb tagasi Photoscape’i lipiku abil. Järgnevalt programmiosade kiire ülevaade.

Viewer

Viewer on mõeldud valitud kaustas (A) asuvate piltide lehitsemiseks. Märgistatud pilti kuvatakse suurendatult (B) all vasakul raamis. Akna osade vahelisi raame nihutades on võimalik suurendusraamile rohkem ruumi teha. Pildi ikoonide suurust saab mingil määral muuta all paremal (D) asuva skaala abil. Kausta pilte saab ka slaidiprogrammina kuvada, selleks on väike kollane ikoon (C) üleval paremal.

Mõned head klahvikombinatsioonid siin kasutamiseks: Shift + Enter avab märgistatud pildi Editoris, Ctrl + Enter käivitab slaidiprogrammi ja topeltklõps või Enter pildil kuvab selle täisekraanil. Täisekraani olekus on hea pilte lehitseda nooleklahvide abil.

Soovitan kasutada ka paremklõpsu pildil, kus pakutakse mõnd vajalikku käsku piltide pööramiseks: Lossless rotate 90 CW (clockwise) > 90 kraadi päripäeva; 90 CCW (counter clockwise) > 90 kraadi vastupäeva; 180 > 180 kraadi ehk peapeale. Uuemates digifotokates on sisse ehitatud gravitatsioonisensor, mis tajub fotoka asendit pildistamise hetkel ja salvestab pildi õiges orientatsioonis. Kui see puudub, siis tuleb pilte käsitsi kohendada. Viewer sobib selleks ideaalselt.

Editor

Editor on loodud fotode töötlemiseks. Siin saab muuta pildi suurust, kohendada värvitoone ja teravust, lisada efekte, pildiraame ning teksti koos lihtsamate vektorgraafikaobjektidega. Photoscape Editor sobib kiireks töövahendiks, millega teha esmast fototöötlust, lisada mõni detail ja salvestada fail uue nimega ning säilitada originaal puutumatuna.

NB! Photoscape Editoril ei ole oma failiformaati, mis säilitaks pildile lisatud tekstid või muu vektorgraafika iseseisvate objektidena, et neid hiljem faili taas avades uuesti töödelda saaks. Kõik pildile lisatud objektid (tekstid, raamid, vektorkujutised) sulatatakse salvestamise hetkel ühekihiliseks pildifailiks kas jpeg-, gif-, png- või bmp-formaadis. Seega sobib Photoscape Editor just kiireks pilditöötluseks, kus pildiga tehakse ühekordne muutus ning see salvestatakse uue koopiana, mida tulevikus enam edasi töötlema ei peaks. Tõsisemaks graafika- ja kujundustööks sobib paremini vabavaraline GIMP või mõni kommertslitsentsiga graafikaprogramm. Photoscape Editor aga pakub palju omanäolisi töövahendeid, mis ei vaja pikka õppeperioodi ja annavad huvitavaid tulemusi juba esimesel katsetamisel.

Editori aken on Photoscape’ile tüüpilise ülesehitusega, kus vasakul servas on kaks raami (A, B) failide kuvamiseks.

NB! (B) raamis soovitud pildi ikoonil klõpsates avatakse see kohe Editoris. Editor suudab kuvada ainult ühte pilti korraga. Iga uue pildi avamisel eelmine pilt suletakse ning kui seal on pärast viimast avamist tehtud muudatusi, siis Photoscape küsib kasutajalt kohe üle: kas soovite aktiivset faili salvestada? See on üks Photoscape’i eripära, millega tuleb arvestada. Töötada saab vaid ühe pildiga korraga!

Kõik pildi töötlemise tööriistad leiab akna alumisest osast paremal (C), kus need on organiseeritud nelja gruppi: HOME, OBJECT, CROP ja REGION. REGION sisaldab pildil punasilmsuse – Red Eye ja sünnimärkide – Mole vähendamise vahendeid (kasuta luupi suurendamiseks ja märgista ristkülikuga vastav pildi ala ning Editor püüab seda parandada).
Vahelehelt CROP leiab pildi kadreerimise/lõikamise vahendi, millest pikemalt allpool. OBJECT sisaldab vektorkujundeid ja tekstitööriistu ning lehel HOME on kõik ülejäänud vahendid, mis aitavad pildi toone-teravust ja muid omadusi muuta.

Photoscape Editor sisaldab palju erinevaid töövahendeid ja kõigil neil peatuda pole selle töölehe mahus võimalik. Allpool tooks esile mõned olulisemad ja ülejäänu jääks endal katse-eksitus-meetodil avastamiseks.

Editor toetab mitmeastmelist UNDO funktsiooni (nupuna all paremas akna servas, või Ctrl + Z klahvikombinatsioon), mis võimaldab tühistada viimati tehtud muudatusi. Programmi õppimiseks on ideaalne meetod:
• avada suvaline pilt ja asuda katsetama erinevaid vahendeid,
• astuda pärast iga muudatust UNDO nupuga tagasi pildi algseisu,
• samal ajal teha endale märkmeid, kui leiate mõne huvitava vahendi, mida hiljem kasutada.

Enamik filtreid ja töövahendeid avanevad HOME lehel nuppude otsas asuvate allapoole suunatud noolte abil. NÄITEKS avage mõni pilt ja klõpsake Filter nupu alt, Distort alajaotusest Zoomblur käsku. Avaneb eraldi dialoog, kus saate Level-nimelise skaala väärtust muutes lisada pildile “kiirenduse udu” efekti. OK nupp kehtestab muudatuse, pärast mida UNDO taastab endise seisu.

Erinevad filtrid pakuvad oma dialoogides mitmeid skaalasid, mida katsetada ja vajadusel meelde jätta. Filtrite katsetamine on tõeliselt mõnus tegevus. Erinevaid filtreid kombineerides saab luua lihtsast fotost ulmeliselt lummavaid teoseid – mida omakorda kasutada taustana tekstile, luua tiitelgraafikat, postkaarte või lihtsalt muhedaid illustratsioone.

Kiire ülevaade HOME’i vahenditest

Neli väikest ruudukujulist ikooni vasakul ääres – pildi toone muudavad vastavalt seepia, hallskaala, mustvalge ning vastandtoonidesse negatiiv.

Neli väikest ruudukujulist ikooni vasakul ääres – muudavad pildi värve vastavalt seepia, hallskaala, mustvalge ning vastandtoonidesse negatiiv.

Pildi raamid – valikus avaneb suur hulk erinevaid pildiraame, mille suurust pildi suhtes saab väikse protsendiskaala abil muuta. No Frame eemaldab raami. Ilusamaid raame saab ka kollase “tähekese” abil oma lemmikraamide hulka lisada, mis lihtsustab nende leidmist tulevikus. (Sobiva raami puhul klõpsa kollast tähte ja vali menüüst “Add the frame to favorites” – hiljem leiab selle raami nimetuse kollase tähe menüü alumisest osast.) Round nupu abil saab pildi nurki ümaraks vormida etteantud värvitooni abil. Margin ja Frame Line lisavad joone pildiraami sisse. Neid kolme nuppu tuleb pisut katsetada, et nende loogikast paremini aru saada. Enamasti aga piisab vaid pildiraami valimisest, et oma fotole huvitavat äärist luua.

Valitud pildiraam jääb kuni faili salvestamiseni iseseisvaks objektiks, mida saab vahetada või eemaldada. Kui klõpsate Photo + Frame nuppu, siis sulatatakse raam fotoga kokku ja see muutub üldise pildiga koos töödeldavaks. Nüüd saate ka uue raami lisada, mis annab võimaluse mitut raami kombineerida!

Resize – pildi suuruse muutmine. Digifotokatest salvestatud pildid on tihti liiga suured, et neid materjalides otse kasutada või e-postiga saata. Mida suurem pilt, seda mahukam fail. Resize pakub pildi suuruse kahandamisel väga mugavaid käske “Reduce the longer length ...” (kahanda pildi pikemat külge ...) koos erinevate pikselväärtustega, mis teevad elu eriti kergeks – pole vaja mõõte ise sisse toksida!
• 100 px on väike ikoonilaadne pildisuurus;
• 400–800 px on sobiv suurus koos tekstiga dokumentides kasutamiseks;
• 900–1200 px on ekraanisuurune pilt, hea saatmiseks e-postiga.

Bright/Color – hulk vahendeid pildi toonide korrigeerimiseks
Auto Level – pildi hele-tumeduse ja kesktoonide kohendamiseks
Auto Contrast – pildi kontrastsuse tõstmiseks
Sharpen – pildi detailide teravuse võimendamiseks
Filter – hulk erinevaid efekte, millega pilti töödelda. Katsetamisrõõm!
Bloom – võimendab ja udustab valgeid toone, tekitades pildil mõneti lummava meeleolu
Backlight – vastu tugevat valgust pildistades alavalgustatud varjutoonide esiletoomiseks

Kiire ülevaade OBJECT’i võimalustest

Photoscape Editor võimaldab piltidele lisada vektorgraafikaobjekte, teksti ja ka teisi pilte. Objektid paigutatakse algse pildi kohale läbipaistvale kihile ning neid on võimalik (kuni faili salvestamiseni) muuta, lisada või eemaldada. Objekti lisamisel (või olemasoleval objektil klõpsates) tekib selle ümber nelinurkne kontrollnuppude ala, millest hiirega haarates on võimalik objekti suurust ja kuju muuta. PLUS märk dubleerib käsilolevat objekti ja loob selle kõrvale identse koopia. X märk kustutab objekti ja kõvernoolest on võimalik objekti pöörata.

Vasakpoolses kahes veerus on loetelu eri tüüpi objektidest, mida saab kompositsioonile lisada. Esimene veerg – pilt või illustratsioon; kõnemull koos tekstiga; lihtsam tekstilõik, kus kogu tekst vormindatakse ühtlaselt; keerulisem tekstilõik, kus saab kasutada erinevaid vorminguid; sümboli sisestamine arvuti kirjatüüpide kogumikust. Teine veerg – vabakäejoon, sirgjoon, ristkülik, ümarnurkne ristkülik, ovaal, hulktahukas, hulknurk. Mitmel objektil kuvatakse enne loomist lisadialoog, kus saab määrata loodava objekti erinevaid omadusi.

Osale objektidele on võimalik määrata läbipaistvust – Opacity ja värvust – Fill või piirjoone omadusi – Outline: Thickness (paksus), Round (ümarus). Olemasolevate objektide märgistamiseks tuleks valida musta noole kujuline tööriist ja objekti omaduste muutmiseks tuleks neil topeltklõpsida.

CROP – pildi kadreerimine, väiksemaks lõikumine

Pildi kadreerimine on üks toiming, millele soovitan väga tähelepanu pöörata. Pildistamise hetkel on fotograafi silmad keskendunud pildil olevale objektile, hetke emotsioonile ja ajanappusele  – tihti jääb märkamata, et pildile jäi ka suur hulk taustal olevaid esemeid. See kõik segab silma, kui vaadata pilti ekraanilt. Tihti juhtub, et pildistatud inimestel on pildil jalad ära lõigatud kuna fotograaf ei pööranud sellele tähelepanu. Enamasti on pildil asuv peamine objekt liiga kaugel või muu müra sisse ära uppunud. Kõik need vead muudavad pildi sõnumit või kaotavad selle sootuks.

CROP on tööriist, millega saab pildil oleva olulise info uuesti kompositsiooni seada ja üleliigse välja lõigata.

Kõrval on näha, kuidas esimesel juhul hakkab vaatlev silm mööda pilti ringi ekslema ja punane tsikkel on vaid üks objekt teiste seas – pildil on ka mägi, jõgi, teised autod, inimesed jpm. Teisel pildil aga on tsikkel ainus domineeriv ese, mis nõuab tähelepanu täielikult endale. Väike muutus, kuid suur mõju.

CROP tööriista juures on mõned väga head abivahendid, mis kergendavad selle kasutamist. Fikseeritud küljepikkuste kombinatsioonid. Enamik digikaameraid teeb pilte 3 : 4 või 2 : 3 küljesuhtega (näiteks klassikaline 10 * 15 cm fotopaber = 2 : 3) Sama suhet peaks ka jälgima siis, kui pilti väiksemaks kadreerite. Hea on kasutada valikut “Original photo’s ratio” (kasutatakse algse pildi küljesuhet). Ükskõik millist küljepikkuste suhet kasutada, samas dokumendis olevate fotode juures võiks alati olla ühtne küljepikkuse suhe. Silmale on ilus, kui kõik fotod on sarnase kujuga.

Kui küljepikkuse suhe on valitud, siis pole muud kui lohistada hiirega sobiv uus pildiraam pildile paika ja kohendada seda seni, kuni pilt tundub õige. Crop nupule vajutades lõigatakse pilt paika. Kui tekkis viga, siis on UNDO nupp ikka abiks.

Pildi salvestamine

SAVE nupu leiab Editori paremast alumisest nurgast. Avaneb dialoog, kus saab valida kolme salvestamise võimaluse vahel: Save – salvestab pildi samasse kausta, kus esialgne pilt asus (kui “Backup the original photo ...” on valitud, siis tõstetakse samanimeline esialgne fail uude “Originals” nimelisse kausta, et uus versioon vana üle ei kirjutaks); Save in Designated Folder – võimaldab määrata ühtse kausta kõigile uutele muudetud piltidele; Save As – küsib failile uut nime enne salvestamist.

Mõned retseptid kiireks tööks piltidega

Fotode kohendamine enne materjalile lisamist või e-postiga saatmist:
• Avad pildi.
• CROP, kui on vajadus pildil olulist infot esile tõsta.
• Auto Level või Auto Contrast – proovida, kas pildi toonid muutuvad selgemaks.
• Resize, pildi suurus sobivaks.
• Salvestamine, või Ctrl + C pildi kopeerimine mällu ja sealt otse Ctrl + V kleepimine näiteks Wordi.

Käsitsi joonistatud skeemide või illustratsioonide skaneerimine ja kasutamine õppematerjalis:
• Avad pildi.
• CROP, jätta alles ainult oluline osa.
• Auto Level või Auto Contrast, et pleegitada valge paber valgemaks,
• Kui automaatsed käsud ei toimi, siis Bright/Color’i alt Luminance Curve ja seal kangutada diagonaaljoont keskkohast kas ülespoole või allapoole kuni sobiva tulemuseni.
• Lisada tekst, kui vaja.
• Resize, pildi suurus sobivaks.
• Salvestamine või Ctrl + C / Ctrl + V Wordi.

Arvutiekraanil nähtava info kasutamine õppematerjalis:
• Avada ekraanil aken, milles on vajalik pilt või muu info, vajutada Print Scrn klahvi klaviatuuril, et pildistada terve ekraan pildina vahemällu (sarnane loogika nagu Ctrl + C)
• Avada Photoscape Editor ja vajutada Ctrl + V, et avada/kleepida ekraanitõmmis uue pildina.
• CROP, kui on vajadus ... jne
NB! Kavalam viis pildistada ekraanil ainult aktiivset akent täpses suuruses: Alt + Print Scrn ja viia see Editori Ctrl + V uue pildina.

Vihjeid teiste Photoscape’i programmide kasutamiseks

Batch Editor – valitud pildihulga automaatseks töötlemiseks. Hea vahend, mille abil saab terve kaustatäie piltide suurust korraga muuta, ilma et peaks neid ükshaaval avama ja salvestama. See programm säästab sellises olukorras oluliselt aega ja närve. Kasutamiseks lohista kõik vajalikud pildid (A) programmi aknasse või akna ülemisse raami, kuhu need loetelusse lisatakse. Üks pilt avatakse ka näidiseks. Järgmiseks määra ära, mida piltidega teha tuleb – selleks uuri pisut akna paremas servas olevaid vahendeid (B). Need kattuvad Editori töövahenditega ja toimivad sama loogika alusel. Näidispildil on näha valitud lõpptulemus.

Kui tegevusparameetrid on paika pandud, siis leia paremalt ülevalt nupp Convert All ja avanenud dialoogis “Save your photo in the designated folder” (salvesta uude kausta) määra kaust ja klõpsa Save.

Page – pildikollaaži loomiseks etteantud raamistike abil. Vali paremast veerust sobiv raamistik ja lohista oma fotod raamistiku ruutudesse. Fotode suurust kohendatakse automaatselt ja neid saab ruutudes pisut nihutada kui vaja. Omamoodi huvitav viis luua ilusaid värvilisi fotokollaaže.

Combine – pildikollaaži loomiseks jadamisi või ruudustiku abil. Sarnane eelmise programmiga, kuid on seotud jäigalt horisontaalse, vertikaalse jada või ruudustiku abil. Paremas aknaservas saab määrata jadade ja ruudustiku omadusi.

AniGif – lihtsama gif-formaadis slaidianimatsiooni loomiseks. Lohista valitud pildid aknasse ja määra ülemises aknaosas igale pildile sobiv kuvamise aeg (paremklõps pildil ja Change display time) või kohenda kõikide piltide kuvamisaega (paremal servas Change time nupp – arvestatakse sajandik-sekundites). Piltide asukohta saab slaidijadas hiirega lohistades muuta ja kogu animatsiooni mõõtmeid saab kohendada Resize Ratio skaala abil.

Paremal servas on ka teisi vahendeid, mida võib katsetada. Üldiselt ei soovita selle vahendiga siiski suuremaid slaidiprogramme luua, kuna animeeritud gif-formaat suudab kuvada vaid kuni 256 erinevat värvitooni. Fotode puhul pole see piisav. Ka gif-fail võib minna mahukaks. Samas võib see vahend olla väga huvitav käsitsi joonistatud skeemide puhul, kui need panna vahetuma piisavalt aeglaselt, et silm jõuaks jälgida.

Print – A4-formaadis pildigalerii trükkimiseks. Hea viis valida hulk pilte ja paigutada need automaatselt A4-formaadis paberile sobiva ruudustiku alusel ning saata printerisse.

Splitter – pildi lõikumiseks ruudustiku abil. Ava pilt, määra ruudustik ja salvesta tükkidena. Ilmselt on sel programmil hea rakendus väga spetsiifilise vajaduse puhul.

Screen Capture – ekraani pildistamiseks. Sama rakendus mis Print Scr ja Alt + Print Scr klahvikombinatsioonidel.

Color Picker – ekraanil nähtava värvitooni püüdmiseks. Kui kasutate näiteks html-dokumendis mõnd meeleolukat fotot (mida võiks tinglikult nimetada tiitelfotoks) ja soovite lisada pisut värvitooni ka tekstile (pealkirjades, piirjoontes, taustades), siis on selleks üks hea põhimõte: kasutage mõnd domineerivat värvitooni sellest tiitelfotost! Kui teil on dokumendi alguses foto ilusast punasest õunast ja suuremad pealkirjad on täpselt selle õuna punast tooni, siis meeldib see silmale väga.

Selleks kasutage Color Pickeri tööriista. Avage õuna pilt, et see oleks ekraanil nähtaval ükskõik millises aknas. Käivitage Color Picker ja avanenud dialoogaknas haarake hiirega üleval vasakus nurgas asuvast “pipeti”-ikoonist, hoidke hiireklahvi all ja liigutage luupi ekraanil, kuni leiate õuna selle ala, mis teid huvitab, laske hiireklahv lahti. Nüüd saate Color Pickeri aknas hiirega pildil liikudes täpse värvitooni välja valida. Sellel klõpsates annab Color Picker teile värvitooni väärtuse HEX-skaalas. Viimased kolm valitud tooni kuvatakse akna paremas veerus, kus on iga värvitooni taga värvikoodi mällu kopeerimise nupp.

HEX värvitoonid on kasutatavad html-dokumentides. Kui on soov kasutada sama tehnikat Wordi dokumendi kujundamisel, siis peab HEX värvikoodi muutma RGB värvikoodiks ja Wordi tekstivärvi dialoogis Red, Green, Blue väärtused sisse toksida. See on pisut tüütum tegevus, kuid ei võta kaua aega. Guugeldage “HEX to RGB converter” fraasi ning te leiate netist hulgaliselt vajalikke värviarvuteid.

Raw Converter – raw-formaadis fotode konverteerimiseks. Fotograafide teema.

Rename – valitud pildihulga automaatseks ümbernimetamiseks. Sarnane Batch Editoriga, kuid tegeleb vaid failinimede muutmisega.

Paper Print – erinevate kalendrite ja jooneliste paberite väljatrükiks. Vali dokument ja trüki välja.

Vaata kindlasti ka juhendavaid ekraanivideoid photoscape.org-i HELP lehel!