• Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog
• Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Interaktiivne juhend autoriõiguste mõistmiseks

New Yorgi Linnaülikooli Baruch Kolledž on koostanud oma töötajatele mõeldes kiirelt läbitava interaktiivse infomaterjali autoriõiguste keeruka teema kohta (http://www.baruch.cuny.edu/tutorials/copyright/). Materjal annab ülevaate autoriõiguste olulisusest ja kasutamise tavadest ning võimaldab kasutajal mängida läbi autoriõigusega kaitstud materjali kasutamise juhtumid erinevates olukordades (loeng, digitaalne õppematerjal, e-kursus). Kuigi selle infomaterjali aluseks on USA seadusandlus ja kogemused, saab suurt osa esitatud infot ka Eestis kasutada – seega on tegemist väärt infomaterjaliga ka Eesti e-õppe arendajate jaoks.
Allikas: http://chronicle.com/wiredcampus/article/3846/colleges-offer-online-help-on-copyright-law-for-instructors

P2P University – ülikooliõpe „õppurilt õppurile”-skeemis

Rühm professoreid ja ülikoolilõpetajaid üle maailma käivitasid koostöös ülikooli, mis toimib tavapärase ülikooli asemel pigem nagu õppurite koostöövõrgustik. Selle ülikooli nimi on Peer2Peer University (http://p2pu.org/; Peer2Peer võib selles kontekstis tõlkida kui ‘õppurilt õppurile’) ja selle kaudu pakutakse tasuta kursuseid mitmes valdkonnas. Näiteid kursustest: „Autoriõigus õpetajatele” (Copyright for Educators), „Sissejuhatus küberpungi kirjandusse” (Introduction to Cyberpunk Literature), „Pokker ja strateegiline mõtlemine” (Poker and Strategic Thinking) jne.
Kursustel puuduvad otseselt õppejõud – selle asemel juhivad iga kursuse tööd vabatahtlikud, kes hoolitsevad selle eest, et kursuslased iseseisvalt ja koostöös teemat tundma õpiks (ka üksteist juhendades) ning kursuse käigus aktiivselt diskuteeriks üles kerkinud teemade üle. Kursused kestavad kuus nädalat ja nõuavad pidevat aktiivset osalemist. Läbitud kursuste eest ametlikke ainepunkte veel ei anta.
Kuigi kursused on tasuta, tuleb huvilistel kursusele saamiseks läbida tihe valikusõel, kus proovitakse välja noppida kõige motiveeritumad õppurid vastavale kursusele. Selline valikuviis peaks tagama aktiivse ja teemat edasi arendava õppetöö käigu ning motiveerima inimesi tõsiselt ka kursusel tööd tegema.
Peer2Peer University on selle loojate jaoks praegu eelkõige huvitav katsetamise võimalus, et näha, kas ja kuidas annaks ülikooliharidust ja selle omandamist edasi arendada. Ka loojad ise ei tea veel täpselt, milleni jõutakse, aga ootavad huviga esimesi tulemusi.
Allikas: http://chronicle.com/blogPost/P2P-U-an-Experiment-in-Free/7739/

Screenr: lihtne ekraanisalvestus otse Twitterisse

Screenr (http://screenr.com/) on lihtne ja kiire veebiteenus ekraanisalvestuste loomiseks ja nende postitamiseks otse Twitterisse (www.twitter.com). Oma lihtsuse ja operatiivse toimimise tõttu saab seda tööriista kasutada lühikeste (kuni 5 minutit) õpetuste ja seletuste jaoks, kus on vaja näidata ka oma arvuti ekraani. Näiteks on võimalik esitleda kujundusprogrammide käitumist ja nippe või demonstreerida teatud tegevuse sooritamist õpihaldussüsteemis. Screenr võib leida ka õppurite poolel rakendust vahendina, millega tutvustada teistele oma tegevust või juhendada kaasõppureid. Aadressil http://www.articulate.com/rapid-elearning/how-to-use-this-free-screencasting-tool-for-e-learning/ on näha juba mõned näited ja ideed, kuidas Screenr’i teenust kasutada.
Allikas: http://mashable.com/2009/08/19/screenr/

Google Wave

Google avalikustas möödunud kevadel plaani luua täiesti uus kommunikatsiooniplatvorm seniste e-posti ja välksuhtluse (instant messanging) kanalite täienduseks ja omamoodi ka asemele. Selle platvormi nimeks on Google Wave (http://wave.google.com). Õigemini on tegemist terve hulga väikeste teenuste ja standarditega, mis aitavad kokku tuua seni eraldiseisvad kommunikatsioonikanalid ja vahendada reaalajas nende vahel infot. Selline info liikumise lihtsustamine muudab lihtsamaks ka koostöö erinevate harjumustega internetikasutajate vahel. Haridusvaldkonnas annab tulevane platvorm võimaluse korraldada väga mitmekülgseid vestlusi ja arutelusid, kasutades korraga vestluses näiteks teksti, audiot, videot, pilte, joonistusi jne.
Allikas: http://www.elearningpost.com/blog/google_wave_mania_begins/

7 asja, mida peab teadma mikroajaveebist

1. Mis see on?
Mikroajaveebiks loetakse väikemahuliste digitaalse meedia objektide (tekst, pilt, veebi link, lühike video) levitamist veebi vahendusel. Mikroajaveebid on saanud populaarseks vahendiks sõprade või töökaaslaste gruppidele, kes tihedalt täiendavad oma mikroajaveebi ja järgivad oma sõprade ja töökaaslaste mikroajaveebe. Twitter on praegu populaarseim mikroajaveebi keskkond.
2. Kes seda kasutavad?
Mikroajaveebindus on oluline vahend praktikakogukondadele, et suhelda omavahel mitteametlikult ühistes huvides ja leida uusi kanaleid oma projektide kohta info levitamiseks.
3. Kuidas see töötab?
Uue teate postitamiseks või teiste postituste lugemiseks peab looma endale kasutajaprofiili, mis on seotud kasutaja mobiiltelefoni, e-posti või mõne muu vahendiga, mida kasutaja kasutab uuenduste saatmiseks. Need uuendused võivad olla tekst, foto, audioklipp või mõnesekundiline video. Kasutajad sildistavad oma postitusi märksõnadega, nii et teised saaksid otsida neid huvitavaid teemasid ja järgida kommentaare ja vestlusi.
4. Miks on see oluline?
Mikroajaveebindus pakub mugavat kommunikatsioonivahendit (liikuvatele inimestele), mis tundub loomulik paljudele ja on hõivanud avalikkuse tähelepanu. Mikroajaveebindus võib anda võimaluse ühiskonnagruppidele, kes muidu võivad jääda kuulmata. Väiksemal skaalal, kui seda kasutatakse töögruppides koostöövahendina, võimaldab mikroajaveebindus jagada informatsiooni ja hoida samal ajal töögrupi liikmeid omavahel ühendatuna kogu projekti elutsükli käigus.
5. Millised puudujäägid sel on?
Mõned peavad seda lühiajaliseks moeröögatuseks, mõned näevad selles turvariski, kui kasutajad teevad avalikuks oma kodunt äraolemise või koju jõudmise aja. Stweet (Twitteri ja Google Mapsi võimalusi ühendav vahend) võimaldab näiteks jälgida, kust on tehtud Twitteri postitused. Postitades delikaatset informatsiooni, tuleb silmas pidada mikroajaveebinduse iseloomu ja tema kiiret levimist ning arvestada, et kõik postitatu muutub suure tõenäosusega avalikuks informatsiooniks.
6. Millised on selle arengusuunad?
Viimase aasta jooksul on palju lisasid, mis lihtsustavad postituste jälgimist ja lisamist või hoopis võimaldavad lisateadmisi postituse kohta, nagu nimetatud Stweet, või näiteks korraldada küsitlusi oma postituste järgijate seas. Kui selliste lisade hulk suureneb ja muutub populaarsemaks, võivad mikroajaveebinduse kasutajad saata ka kokkusaamise meeldetuletusi või teha küsitlusi, et selgitada grupi arvamusi ühise kokkuvõtte kirjutamiseks.
7. Kuidas seda kasutada õpetamiseks ja õppimiseks?
Hariduses rakendatakse mikroajaveebindust kõige rohkem abikanalina info vahetamiseks õppetöö toimumisel, testide ja koduste tööde kuupäevade või projektide tähtaegade meeldetuletamiseks. Nagu ka teiste kommunikatsioonivahendite puhul tuleb olla tähelepanelik olulise ja müra eristamisel. Suurte rühmade puhul on mõistlik kasutada erinevaid filtreid (näiteks märksõnad), et osagrupid võimalikult kergesti just neile olulise info kätte saaksid.
Allikas: http://net.educause.edu/ir/library/pdf/ELI7051.pdf

Populaarsemad Vikipeedia artiklid

Vikipeedia entsüklopeedia on koostanud kümme miljonit vabatahtlikku registreeritud kasutajat. Peab olema vaid võimalus interneti kasutamiseks, et koostada uus artikkel või redigeerida olemasolevat. Siiski mainitakse ka Vikipeedia artiklis Vikipeediast, et ajaliselt varem koostatud artiklid on tasakaalukamad, samal ajal kui viimase aja artiklid võivad sisaldada olulisi eksimusi, entsüklopeediale sobimatut sisu või vandalismi. Lugejaid hoiatatakse, et nad ei kasutaks artikleid, mis põhinevad väärinformatsioonil. Vikipeedia on muutnud märkimisväärselt internetist infootsimise kombeid, sisaldades rohkem kui 13 miljonit artiklit 271 keeles. Nende hulgas populaarsemad:
1. Wiki (131 383 vaatamist päevas)
2. The Beatles (111 896)
3. Michael Jackson (79 734)
4. Favicon.ico (78 077)
5. YouTube (72 318)
6. Wikipedia (52 542)
7. Barack Obama (49 401)
8. Deaths in 2009 (48 758)
9. United States (46 545)
10. Facebook (42 679)
 Vaata loetelu 50 populaarsemast artiklist veebilehelt wikistics (http://wikistics.falsikon.de/).
Allikas: http://www.telegraph.co.uk/technology/wikipedia/6043534/The-50-most-viewed-Wikipedia-articles-in-2009-and-2008.html